a12:1Lo 23:25
b12:2Kis 20:10
c12:31 Sml 21:1-6
d12:4Wkp 24:5-9
e12:5Nam 28:9-10
f12:6Mt 12:41-42
g12:7Hos 6:6; Mt 9:13
h12:10Lk 14:3
j12:11-12Lk 14:5
k12:14Jn 5:16
l12:16Mt 8:4; Mk 3:12
m12:18Mt 3:17
nAisaia 42:1-4 o
o12:18-21Ais 42:1-4
q12:24Mt 9:34; 10:25
r12:28Ap 10:38; 1 Jn 3:8
t12:30Mk 9:40; Lk 9:50
u12:31Hi 6:4-6
w12:33Mt 7:16-20
x12:34Mt 3:7; 15:18; Lk 3:7; 6:45
y12:38Mt 16:1; Lk 11:16; Jn 6:30
z12:39Mt 16:4; Mk 8:12
ab12:40Jna 1:17
ac12:41Jna 3:5
ad12:421 Kin 10:1-10
ae12:452 Pi 2:20
af12:50Ro 8:29

Matthew 12

Jisas Sabatin tikrinda ma ria

(Mk 2:23-28; Lk 6:1-5)

1Urik am Sabat wolok si narik Jisas le wit nowe nindik limu ira. Uhu orin tiyandari ma ondo li erenghaha wit sijin li tolntlehe li sengashihi limu ara. a 2Urik Farisi lal li heyehe limu mbara, �Mberem ushiwak mirin tiyanda ma ondo lo os si pantlehendan Sabat wolok li undu?� b 3Karem li mbarik ormu mbara, �Os king Devit nga orhi ma nga li erenghari wolok or uhundari mashi os jekambak li kayehendarin heyenda ambu oj? c 4Aka Avui Wasilakahik or layihi ofan li handari bretin or laha ol orin tiyandari ma nga li arin. Bret ondo pris nom li andari lir, ma anandi wahau. d 5Uhu mashi ome las os Moses or kayehendarin heyenda ambu oj? Pris ondo os Sabat wolok lerawu las tempel akak li lakuri wolok si narik lerawun landari ola. Hako mbeek musa nga nari ambu lir. e 6Hako jirin amu sawenduwa, ma or tor torok siwak ji heyewa toto tempel akan tikrinda ma ria. f 7Hako mashi os jekamba Avui Wasilakahik li kayerin ji misika. Karem li kayeri sir, �An mbeek ofa os anin ji hahandan a rupshinda ambu nir. Os a rupshinda karem, jir avak man sunguwavu jihi mende nga ji holoho armek ji uka.� Os mashi oson armek ji heyekrahakoro nahi, jir mbeek ma ol musa ngashi ambu ondon kotim ukwak mbakwa ambu jir. Hako jir mbeek mashi oson heyekrahakorowa ambu jir. g 8Ma Jikisi Avui Wasilakahi oto Sabatin er nga arangonda ri.�

Jisas ma tava kavak nandarin or mbarik jivik or nari

(Mk 3:1-6; Lk 6:6-11)

9Ushihi Jisas yanga oson or halaha Judama lotu undari akak ormu layira. 10Urik ma tava kavak nandari lar er nga orok liri ria. Urik ma lal Jisasik li taha limu silira, �Os ma lar Sabat wolok ni mbanak jivik or nakwa oso jivik nawa os mo wahau? Lo nihi mberem si mbandu?� Os erem li siliri men orin li mbanak or mbanak li heyekmbaha li mbari sir. Mbele las or unak kavak si nanak li heyehe orin li kotim ukmbahan. h 11Urik ormu mbara, �Os sipsip jihi lar Sabat wolok faramblangok or layi nahi, mberem jivai uku? Sipsip jihin jelyakwa oj mo men misokomembak heyekwa oj? Wa, sipsip jihin jelyakwa oja.
Judama ondo karem hishinda lir, os sipsip or faramblangok layiwa oton li tololarasanak or lawu nahi, os limu lerawun lawa. Hako Lo Moseshi karem mbandari sir, Sabat wolo lerawun ji lawa hala. Erem si mbanda osik os sipsip lihi or faramblangok layiwa oton Sabat wolok li tololarasa nahi, os limu kavakavan uwa sir. Hako sipsip lihinjik li holoho li tololarasawa ri.
,
j
12Hako ma oton ji heyeka, or sipsipin tikrinda ria. Karem uwosik os Sabat wolok ma lar ni jelya nahi, oso jivi sira, mbeek kavak nakwa ambu sir.� 13Karem or mbaha ma oton ormu mbara, �Tava mihin sanguananak a heye.� Urik tava orhin or sanguanarik jivik si naha tava jivi yeje orhi hom simu nara. 14Urik Farisi ondo tempel akan li halaha li ihi os Jisasin li mandingormekuri nombon limu anaoweheyera. k

Jisas hulaima nokopman jivinari ma ria

15Jisas os Farisi orin kavak li ukmbaha li hishiri nombon angop or heyeri sir. Karem urik yanga oson or halaha yanga anandi lasik ormu ira. Urik ma mushak orin limu tiya ira. Urik or mbarik ma ol kavamisindari ondo jivik limu nara. 16Uhu hi orhin kormbak li sawekurin ormu pantlera. l 17Mbele mbele ol or uri ondo li urik mashi os profet Aisaia maskop or kayehendari osmu omek nara. Karem or kayeri osa.

18�Ma roton ji heyeka, lerawu anhin lakwa ma ria. Anhinjik angop a kamari ria. Wapnuku anhik orin amu ewenduwa. Masikome anhin a halashinak orhik nakwa sir. Uhu nombo wornan Judama ambu ondon or saweshinak li misika. m
19Or mbeek man ngriaha mainkwambuk mbakwa ambu ri. Mbeek nomtenje nomtenjek sihi mashin kwamburambuk mbakwa ambu ri.
20Fakri os tlendirnawan or mbeek toltarmbakwa ambu sir. Lam os usungua hakwak nawan or mbeek usungua hakwa ambu sir. Lerawu anhin or laha ihikop ma amber nombo worna orhin heyekrahakorokwa lir.
21Ushinak ma amber, Judama ambu ondo er nga, orin wavu lihik li ewehe li mbaka, �Ortonom nirin jivinakwa ma ria.� � n

Jisas kwambu Belsebulhik lerawun or lar,
Laulaka hi yeje orhi Belsebul oria.
karem li mbari

(Mk 3:20-30; Lk 11:14-23; 12:10)

22Urik ma lar wasimalengamba toloshirik misokomen tumuhu maimbandari ambu oton Jisasik limu laharara. Urik wasimalengamba ma oton tolondarin or mbru ermbeshirik ma oto jivik or naha or heyehe ormu maimbara. 23Urik ma ol orok liri ondo oson li heyehe limu mbara, �Ayo, ma roto kar ni nikishinda king Devithi nirambara or mo?� 24Urik Farisi ondo mashi oson li misihi limu mbara, �Wahau te! Wasimalengamba Belsebul oto orin or olonda osik orhi kwambuk ol ormu mbru ermbenduwa.� q

25Erem li mbarik Jisas sunguwavu lihin angop or heyeri sir. Uhu ormu sawera, �Ji hishika, os yanga lasik linda ma lihi ambek li anaji nahi, yanga oso avak kavak nakwa sira. Uhu hovok, os mahasanje lihi ambek li anaji nahi, lihi ambek anakorokwa lir. 26Uhu os Laulaka wasimalengamba orhi ondo lihi ambek li anaji nahi, avak mbruhu ihi mendek nakwa lir. 27Os anin ji mba, an Belsebulhi kwambuk wasimalengamban amu mbru ermbenduwa, os erem anin ji mba nahi, jirin a silikwa karem, jihi ma ol wasimalengamban mbru ermbenda ondo lawehi kwambuk lerawu oson li landu? Lir er nga wasimalengamban li mbru ermbenda osik, lir avak mashi mashi os anin ji heyembawa hom jirin heyembakwa lir. 28Hako an mbeek Belsebulhi kwambuk lerawun a lawa ambu nir, wahau. An Avui Wasilaka kwambu orhik lerawun amu landuwa. Erem si nawa osik ji heye ji yarika, Avui Wasilaka hulaima nokopma orhin or arangoshinak jip li likwa oso angop jihik talawa sir. r

29Ji hishika, ma or kwambu ngashi os aka orhik mbele mbele orhin ji lakwak ji hishi nahi, mberem jivai uku? Masmas kumba tava orhin kuvuk ji ishishinak or wanakop aka orhik ji layihi mbele mbele orhin lakwa jira.
Ma or kwambu ngashi oto Laulaka oria. Hako Jisas kwambu orhi Laulakahi kwambun tikrinda sir. Karem uwosik ma ol Laulakahi krawuk sinda ma ondon Laulakahi tavak or masnalakwa lir.


30Ji misi, ma or anhi mak nawa ambu ondo wutari anhi lira. Uhu ma ol an nga lerawun ni lawa ambu ondo olmu lerawu anhin kavak nakwak unduwa. t 31Jirin amu sawenduwa, mbele mbele kavakava ma li unda nga okolenda mashin li mbahanda nga Avui Wasilaka or laha ermbekwa lir. Hako os Masikome orhin li okole nahi, kavakava os li unda oson mbeek or laha ermbekwa ambu sir, wahau. u 32Ome sira, os ma lal li okolehe mashi kavan Ma Jikisi Avui Wasilakahin li mba nahi, Avui Wasilaka avak kavakava lihin or laha ermbekwa sir. Hako os Masikome orhin li okole nahi, kavakava os li unda oso mbeek or laha ermbekwa ambu sir, wahau. Mende indinga.�
Jisas lerawu os or lari kwambu Avui Wasilakahik or lari ri. Hako ma ondo li mbari, or kwambu Laulakahik lerawun lari ri. Erem li mbari osik Jisas mainkwambu kason or mbari.


Mi jivi akwa ome sihi jivik nanda sira

(Lk 6:43-45)

33�Mi jivi mbeek akwa kavan wanda ambu sir. Uwak mi kava mbeek akwa jivin wanda ambu sir. Mberem nivai heyeku jivi os mo kava os? Akwa ome frihin ni heyehe ni mba, �Mi toso jivi sira. Hako kasai kava sir.� � w 34Karem or mbaha Farisi ol orok siri ondon or heyehe ormu mbara, �Jir ma kava hopmbale hom nanda jir. Mbele mbele kava os sunguwavu jihik nawa hom suwambushi jihik tasawak jimu mbanduwa. Uwosik jir mbeek mashi jivi las mbakwak nanda ambu jir. x 35Ma jivi wavu orhi osmu ukwa jivi hom nanduwa. Mbele mbelen or uwak ukngrahambi hom osmu orhik tasawak nimu heyenduwa. Hako ma kava wavu orhi osmu ukwa kava hom nanduwa. Uwak mbele mbele kava os or uwa uku kava krupshinda hom osmu orhik tasawak nimu heyenduwa.

36Omek jirin amu sawenduwa, Avui Wasilaka hulaima nokopman or heyembakmbaha nor mbahanda wolo ma amber mashi os li mbahanda nombo orokop or heyembakwa ri. 37Mashi os ter ji mbawa mashi orokop kumak jirin heyehe mbakwa ri. Os mashi jivin ji mba nahi, os ji mbawa nombo orokop or heyembakwa ri. Hako os mashi kavan ji mba nahi, os ji mbawa nombo orokop heyehe mbakwa ria.�

Jisas mbele mbele ma undahi ambun or unak li heyekmbaha li siliri

(Mk 8:11,12; Lk 11:29-32)

38Urik Farisi lal nga mashi Moseshin sawendari ma lal nga Jisasik li taha limu silira, �Tisa, mbele las ma undahi ambu ondon mi unak ni heyewa. Os ni heyena ambu nahi, nir mbeek mirin tiyakwa ambu nir.� y

39Urik ormu mbara, �Ma jir ter wolok liyawa ma jirin, jir ma kava indinga jir. Jir ma undahi ambu lal a unak ji heyekmbaha jimu mbanduwa. Hako an mbeek mbele las a unak ji heyekwa ambu sir, wahau. Hako mbele las os profet Jonahik narik ji misindari hom avak si nanak ji heyekwa sir. z 40Jona niri frijip foome lakahi sunguk wari ri. Uhunda hom Ma Jikisi Avui Wasilakahi oto niri frijip mawak wakwa ri.
Niri frijip fri ishinak indik usahakwa ri. Jisasin Fraidek miandok li tiriri ri. Niri frijip orok or waha Sande nursumbuk usahari ri. Wasmashik li mbanda namba tri de.
,
ab
41Ji misi, Avui Wasilaka os hulaima nokopma mbele mbele ol li uhundan or heyembakwa wolo yanga Ninivek fehe ma ondo mbele mbele kavakava os ji undan kormbak li sawehe jirin mbakwa ola. Jona mas Avui Wasilakahi mashin lirin or sawerik li misihi sunguwavu lihin tormbleri lir. Hako jir wahau. Jir mbeek sunguwavu jihin tormblekuri kas nga nanda ambu jir. Uwosik lir jirin mbakwa ola. Hako Jonan tikrinda ma ormu torok jir nga sinduwa. Hako jir mbeek mashi orhin misinda ambu jir. ac 42Hovok hiusha nokove yanga Sebak fehe oso erem kavakava os ji undan kormbak si sawehe jirin mbakwa osa. Sir mas yanga sihi homek nandarin si halaha si taha King Solomon hishiyandari orhin si misikmbaha tari osa. Hako Solomonin tikrinda ma ormu torok jir nga sinduwa. Hako jir mbeek mashi orhin misindiyakwak hishinda ambu jir.� ad

Wasimalengamba indik aka orhik or tari

(Lk 11:24-26)

43Uhu sauheima las nga Jisas ormu mbara, �Ji misi, wasimalengamba lar ma or or tolondan or halashihi misamtelmbambak or ihi or likuri mishin lasakurik ormu ira. Or lasafuhu ormu mbara, �Halanak indik aka os a halashihi a rahanda mishik a i lika.� 44Karem or mbaha indik or ihi nor heyeri, ma oto aka orhin angop armek or hako ermbeshirik jivik nari sir. 45Ushirik oson or heyehe wasimalengamba 7-pela ol orin tikrinda kava indingan or sawelaha li layihi aka orok limu lira. Ushirik ma oto kava indingak er ormu nara, mbeek kas jivik nari ambu ri, wahau. Uhunda hom jir ter liwa ma jirin, jir avak ma oto hom ji naha kavak er nakwa jir.� ae

Lawe ol nijava jimatama Jisashi lir?

(Mk 3:31-35; Lk 8:19-21)

46Jisas mashin or sawerako namber, nijava orhi nga jimatama orhi nga orin li heyekmbaha li taha hikrik limu sira. 47Urik ma lar Jisasin ormu mbara, �Tisa, nijava mihi nga jimatama mihi nga mirin li heyekwak li taha kandai hikrik sindu.� 48Karem or mbarik ormu mbara, �Lawe nijava anhi sir? Lawe ol jimatama anhi lir?� 49Uhu tava orhik ol orin tiyandari ma ondon or mukuhu ormu mbara, �Nijava anhi jimatama anhi tolira. 50Ma ol Avui anhi or hevenik linda mashi orhin misindiyawa ma ondo nijava anhi jimatama anhi lira.� Karem ormu mbara. af

Copyright information for SIM